sexta-feira, 4 de janeiro de 2008

Nha Segundu Livru

PENADA DÔS
Na 1986 N termina nha segundu livru “Son di ViraSon”. Dez anu dipôs é foi publikadu pa Editora Spleen (1996). Kuriozu é ki na altura di publikassãu di nha primeru livru, el é ki têsta proposta de primeru alfabetu unifikadu pa skrita di nos língua maternu. Tanbé nha segundu livru, “Son di ViraSon” têsta ALUPEC, proposta retifikadu y propostu pa un ekipa tékniku más alargadu. ALUPEC komu isntrumentu di skrita é ten más representatividadi y más aplikabilidadi ki kel anterior.

“Son di ViraSon” foi konsideradu un bon livru pa krítikus, tantu pa aprezentassãu gráfiku komu pa estétika di linguajen e manssajen puétiku. Autor di livru dedika-l: “pa konsiensia di nassãu kriolu y referensia di tudu kabuverdianu”

Na livru Deklarassãu di Autor ta fla ú seginti:
«Na buska konpassa passu ku mundu y ku tenpu korrenti, en ki própi tenpu dexa di keba na tenpu, ale-m inda purfiadu ku mi mé, teimadu na dizafia mimória, ta tenta ntende kal k’era verdadi di onti, verdadi di oji y pa dia di manhan riba dês txon kabuverdianu.

Si “Vinti Xintidu Letradi na Kriolu”, primeru publikasson reflêti na Son di Nos Eransa y na Son di Ravoluson, na ora sertu di si tenpu y ku si papiar rasteru na getu y na gostudi sentimentu-l terra, “SON DI VIRASON”, é kel un kontu, kel un konbersu, na ton di si konduta, demu xapatá-xapatá, txon-txon, sen burgonha, pabia é na ntendimentu-l verdianu ordiadu ku si natureza.
Sima sabedu, un ómi ka nporta el é di pundi y di ki nasson di mundu. É debe ten, sin, briu, farronpa, gostu pa ku kel ki é di se-l própi, ki é di si rassa, ki é di alma di sê nasson.
Kualker atitudi di disprezu ki podi leba-l a ranega, ó skêsse, ó dexa di konxe, di ka gosta, ó ka seta kel ki é di se-l y ki ta pertense si povu, sima múzika, badju, artezanatu, lenda, estória, kumida, língua y até konportamentu síviku, etsétra, é más ki di kondenadu. É di ranegadu dispatriadu.
Pa ki un povu rakonhisse kelotu y é leba-l en konta, el y si modis de sta na mundu, djuntu ku sis kuzas y na si getu, é ten ki ta mostra-l el sen xinti burgonha y sen átxa poku si kabessa.
Sima sabedu tanbé, soberbia di tenpu ka ta purda nada y é ta leba-nu a tenta poi di parti sertus kuza sima uzu, kustumu, modis di pâpia na si forma popular, indimenu oji, ki karru, estrada, rádiu, televizãu, sinéma, viajis, imigrassãu, kooperantis, enfin (diz) involvimentu di mundu é kuzas ki sa ta alkansa tudu algen si krê di kantu más rakuadu, sendu tudu keli ki sa ta provoka mudansa na modi di sta y di pensa y di faze di nos tudu, ó nu krê ó nu ka krê.
Pur issu “SON DI VIRASON” – eskritu na getu y na gostu di sentimentu-l terra – é djondjodu ku primeru publikassãu, (VXLK) – undi ki kada xintidu letradu é fidju di sirkunstansias di vida en ki alma di terra y alma di povu gemiadu na kada palavra sta pustadu na konfronta ku tenpu timenti solussu é un sinal di vida.
Pa tudu kel ki lé, ta fika un pididu si: tenta konfina bu xintidu ku sentru-l nha taganxu bu da-n di bó pa-n obi. (k.b).» Ta fika textu di un di sis puema.....

MI É SIMA MI PROPI
(Puema-finasson)
Mi é transadu má sen burgonha
Ta buska ten má sen orónha
Konbersu klaru ka trapadjadu
Skola poku má ku postura
Ka letradu ka ta nganádu
Sen dinheru ka trapasseru
Ka bá kortel ka tomadu nómi
Ka debe ónra na banku grandi
Ki fari na pódi justissa.

Ka di prassa ka ten inveja
Ka donu txon nen proprietáriu
Ka soberbu ka interesseru
Ka mufinu ka diskudadu
Ka farronperu nen mal tadjadu
Ka mintrozu nen lixonxêru
Ka rabeladu nen malkriadu
Mandis kontu bixerru mansu
Ten leti sertu na tudu mai.

Diskunfiadu konberssu txeu
Ka ta kunpradu ku amizadi falssu
Ruspetu finu pa kel ki bale
Disprezu sertu pa mal lobadu
Ka ten xintidu na kuza genti
Ka ten galon ka txôra poi
Na piskos só kularinhu branku.

Ka portugês ka ninhun dês
Ka nbarkadistu ka ten sodadi
Ka klandistinu nen pé na boti
Mantega leti midju terra
Spritu batuku alma sinboa
Faze-n kel ki ami N é
Kauverdianu ka konparadu
Omi firmi riba-l mundu
Pa purba mundu legradu ó rukutidu.
Faze bu kalku djobe bu djurga.
AMI É SIMA MI PROPI.

É na livru “Son di ViraSon” ki ten puemas muzikadu pa mi sima: Juana, Mensagi Grandi, Dimokransa, Terra Madrasta, Kunjunturadu, konpozissões di anus noventa. Dimokransa foi fetu na 1991 y si sussessu sta ser agora na 2007/2008 etc. (16 anu dipôs). Restu é pa estudiôzu y krítikus ben fla di sês.

A propózitu di krítikus. Li na terra ten kenha kapaz di opina dretu sobre tudu trabadju fetu na kabuverdianu ti gossi, ten. Má ten algun dizinteressi tanbé. É presizu ki alguns intelektuais pusta más na lingua kabuverdiano, pa pôde konxedu distrinsa, pa kada kuza fika na si lugar, pa fika ta sabedu klaramenti kal ki é LIVRU OBRA y kal ki é só livru.

Má komu un monti di intelektual dês terra ta átxa ma literatura inda é kel di klaridozus y ses sigidoris, y ma literatura na kriolu é un kuza igual ku kenha ki ta produzi-l, ker dizer "karpinterus" na sis sírkulus di interessi. É tãu verdadi ki ó ki ta papiadu di obras na kriolo, ta ben logu Pedru Kardozu, Eugéniu Tavares, komo si dipôs dês kuza kaba. Má ó ki dôs ó três krê aumenta ses kurrikulun ês ta ben ter di mi y di kes otus pa ranjas suporti pa argumenta tézi di “dóta” y ó ki bira “dóta” tudu ta fika kel mé.

Ten ki viradu más, inkluindu Ministériu di Kultura, y dessididamenti pa kultura popular, pa undi ki kultura ta fazedu, ta vive y ta reproduzi tudu dia. Ivestimentu fórti é lâ. Ami N sabe ma nha obrigasãu é produzi múzika, skrebe ben skrebedu y fla ku arti. Keli ki é nha tarefa. (K.B.)

Sem comentários:

RAPIZIUS

                                                                                                         MINHAS AMIZADES COM DIAHO ...